Stiga TITAN TITAN 740 DC TITAN 740 DCR Instructions Manual
Have a look at the manual Stiga TITAN TITAN 740 DC TITAN 740 DCR Instructions Manual online for free. It’s possible to download the document as PDF or print. UserManuals.tech offer 5898 Stiga manuals and user’s guides for free. Share the user manual or guide on Facebook, Twitter or Google+.
251 SLOVENSKOSL Prevod izvirnih navodil 6.16 VAROVALKE Moči varovalk, navedene v teh navodi- lih, so najve čje mo či, ki jih je dovoljeno namestiti. Če namestite mo čnejšo varo- valko, lahko pride do požara na stroju. Na stroju so tri ohišja z varovalkami. Ohišji z varovalkami (15:A in 15:B) sta vgrajeni na mestih, prikazanih na sl. 15. Varovalke v teh ohišjih so naštete v spodnji tabeli. Pri nekaterih iz- vedbah stroja so nekatera ležiš ča varovalk prazna. Č e odpove kateri od električ nih porabnikov, preve- rite in zamenjajte pregorele varovalke. Če se odpo- ved ponavlja, se obrnite na pooblaš čeno servisno delavnico. Eno ohišje z varovalkami je vgrajeno na stropu ka- bine; v njem so varovalke za elektri čno opremo v kabini. Ohišje je vgrajeno pod ploš čo na stropu, za dostop do njega morate odviti vijake (15:C). GGP si pridržuje pravico do sprememb izdelka brez prejšnjega opozorila. Napaka Varovalka Mesto Mo č Zasenč eni žaromet 15:A1 20 A Klima 15:A2 20 A Glavna varovalka, kabina 15:A3 30 A Smerniki 15:A4 10 A Rezerva 15:A5 Parkirne lu či, hupa, rele zasen čenih žarometov 15:A6 10 A Varnostne utripalke 15:A7 10 A Klima 15:A8 10 A Svetlobni kazalniki, bren ča č, zadrževalni ven- til za položaj za prevoz 15:B1 10 A Višina rezanja, posipal- nik peska, zadnje grablje 15:B2 20 A Samodejni regulator hitrosti, alternator 15:B3 10 A Elektri čna vti čnica na ploš či 15:B4 10 A Izklop vleke 15:B5 30 A PTO, opozorilna lu čka parkiranja, varnostni rele 15:B6 10 A Rezerva 15:B7 Glavna varovalka 15:B8 40 A Napaka Va r o v a l k a Mesto Mo č Rezerva 15:C1 Radio 15:C2 3 A Delovne lu či 15:C3 10 A Ogrevano vzvratno ogle- dalo 15:C4 10 A Brisalec vetrobranskega stekla 15:C5 10 A Č rpalka pralnika vetro- branskega stekla 15:C6 3 A Vrtljiva opozorilna lu č15:C7 7,5 A Kabinska lu čka 15:C8 3 A
252 EESTIKEELNEET Algupärase kasutusjuhendi tõlge 1 ÜLDIST See sümbol tähistab ETTEVAATUSE vajalikkust. Kui neid juhiseid hoolikalt ei järgita, võivad tulemuseks olla ras- ked vigastused ja/või varaline kahju. Enne masina käivitamist lugege need juhised ja juuresolev brošüür „OHU- TUSJUHISED” hoolikalt läbi. Vältige võõrainete sattumist hüdro- ja kütusesüsteemi. See võib süsteemi kom- ponente raskelt kahjustada. 1.1 SÜMBOLIDMasinale on paigaldatud järgmised sümbolid. Nende eesmärk on tuletada teile meelde, et masina kasutamisel ja hooldamisel on vaja olla hoolas ning tähelepanelik. Sümbolite tähendused Ettevaatust! Enne masina kasutami st lugege tähelepa- nelikult läbi masina kasutus- ja ohutusju- hend. Ettevaatust! Vältige maas vedelevaid esemeid. Hoidke kõrvalseisjad eemal. Ettevaatust! Kandke alati kuulmiskaitsevahendeid. Ettevaatust! Originaallisaseadmetega varustatud masi- naga ei tohi sõita üle 10º nurgaga kallakul (mitte üheski suunas). Ettevaatust! Muljumisvigastuste oht. Kui mootor töö- tab, hoidke kõik kehaosad raamjuhtimis- süsteemist eemal. Ettevaatust! Põletusoht. Ärge puudutage summutit/ka- talüüsneutralisaatorit. Ettevaatust! Enne parandustööde alustamist eemalda- ge masina süütevõti. Ettevaatust! Muljumisvigastuste oht, pöörlev ventilaa- tor Muljumisvigastuste oht, pöörlev rihm Muljumisvigastuste oht, mehaanilised osad 1.2 VIITED 1.2.1 Joonised Kasutusjuhendis sisalduvad joonised on nummer- datud – 1, 2, 3 jne. Joonistel kujutatud osad on tähistatud tähtedega A, B, C jne. Viide osale C joonisel 1 on tähistatud kui „1:C”. 1.2.2 Pealkirjad Juhendi pealkirjad on nu mmerdatud järgmise näite kohaselt. „1.3.1 Üldine ohutuskontroll” on jaotise „1.3 Ohu- tuskontroll” alapealkiri ja kuulub selle jaotise alla. Pealkirjadele viidates märgitakse tavaliselt ainult pealkirja number, näiteks „Vt 1.3.1.”. 2 TEHNILISED ANDMED 2.1 MASINA ANDMED * Kui hoiatusvilkur on paigaldatud. 740 Mootori võimsus, kW 22,2 Käitusvõll Hüdraulika Kiirus, km/h 0–20 Kaal, kg 964 Kõrgus, mm 1969/2157* Pikkus, mm 2435 Laius, mm 1084 Mootoriõli, maht 3,6 liitrit Mootoriõli, klass Vt 5.3. Hüdroõli 20 liitrit õli SAE 10W-30 Talvel kasutamise korral ISO VG 46. Vt 2.2.1 Õli rattamootorid 4 × 0,08–0,09 liitrit õli GL4/5 75W-90 Ümbritsev tempera- tuur > –20 °C Kütus Diislikütus (EN590:96) Paagi maht 42 liitrit
253 EESTIKEELNEET Algupärase kasutusjuhendi tõlge 2.2 HÜDRAULIKA – ÜLEVAADEJärgmises tabelis on kirjeldatud hüdroväljundeid ja nende juhtelemente. 2.2.1 Hüdroõli Soovitatav on SAE 10W-30. Talvel kasutamise korral saab kasutada õli ISO VG 46. Samuti saab selle õliga asendada õli SAE 10W- 30, kui hüdrojõudlus on madal. 2.3 LISASEADMEDLisaseadmete hankimiseks võtke ühendust volita- tud müügiesindajaga. Lugege läbi lisaseadmega kaasas olevad juhised. 3 KIRJELDUS 3.1 ÜLEKANNESee masin on ne ljarattaveoga. M ootori jõud kan- takse veoratastele üle hüdr osüsteemiga. Neli ratast on varustatud eraldi hüdr omootoritega. Diisel- mootor veab hüdropumpa (2:P), mis pumpab õli läbi rataste hüdromootorite (2:M). Hüdromootorid on ühendatud hüdropumbaga, nagu on kujutatud joonisel 2. See tähendab, et esi- ja tagarattaid sunnitakse pöörlema samal kiirusel, ku id kiirus võib paremal ning vasakul küljel erineda. 3.2 ROOLISÜSTEEM Kui keerate rooli, ho idke kõik kehaosad masina pöördepunktist eemal. Eksis- teerib raskete muljumisvigastuste oht, kui mõni kehaosa peaks masina taga- ja eesosa vahele jääma. Masinal on võimendiga raamjuhtimissüsteem. See tähendab, et masina raam on jaotatud ees- ja taga- osaks, mida saab üksteise suhtes pöörata. Raamjuhtimine tähendab, et masinal on äärmiselt väike pöördering ning sellega on hõlbus ümber puude ja muude takistuste pöörata. 3.3 OHUTUS 3.3.1 Elektrooniline ohutussüsteem Masin on varustatud elektroonilise ohutussüstee- miga. Ohutussüsteem seiskab teatud toimingud või takistab selliste teatud toimingute tegemist, mis võivad olla ohtlikud. Näiteks ei saa käivitada moo- torit, kui siduripedaal/seisupidur ei ole alla vajuta- tud. Enne masina kasuta mist tuleb alati veenduda, et ohutus süsteem on töökor- ras. 3.3.2 Haamer Kabiinis on haamer. See on mõeldud hädaolukor- ras klaasi purustamiseks. Kontrollige alati üle, kas haamer on oma kohal hoidikus. 3.3.3 Ohukolmnurk Kabiinis on ohukolmnurk. Hädaolukorras tuleb see kooskõlas kohalike eeskirjadega asetada teele. Enne masinaga sõitma minemist kont- rollige alati, kas ohukolmnurk on kaa- sas. Lühend Tähendus Mõõtmed Maht* PTO Väljund ette paigaldatavate lisaseadmete käitamiseks. Vt jn 1. 2 × 1/2” + 3/8” tagasivooluava42 l / 220 bar PTOs Lisaseadme käitamiseks mõeldud väljundi töö juhtimine. Vt jn 1. Aux1 Väljund ette paigaldatavate lisaseadmete lisafunktsioonide jaoks. Vt jn 1. 2 × 1/4” 12 l / 125 bar Aux1s Väljundi Aux1 töö juhtimine. Vt jn 1. Aux2f Väljund ette paigal datavate lisaseadmete lisafunktsioonide jaoks. Vt jn 1. 2 × 1/4” 12 l / 125 bar Aux2r Väljund taha paigaldatava te lisaseadmete lisafunktsioonide jaoks. Vt jn 1. 2 × 1/4” 12 l / 125 bar Aux2S Väljundite Aux2f ja Aux2r t öö juhtimine, olenevalt juhtimisele- mendist Aux2fr. Vt jn 1. Aux2fr Väljundi Aux2f või Aux2r aktiveerimine. Vt jn 1. L Seadmetõstur. Vt jn 1. Ls Seadmetõsturi töö juhtimine ja kabiini alla paigaldatavate sead- mete tõstmine. Vt jn 1.
254 EESTIKEELNEET Algupärase kasutusjuhendi tõlge 3.4 JUHTELEMENDIDJuhtelementide kirjeldused on koondatud nende asukoha järgi masinal.Juhtelemendid – iste Vt 3.4.1. Juhtelemendid – katus Vt 3.4.2. Juhtelemendid – roolikonsool ja pe- daalid Vt 3.4.3. Juhtelemendid – juhtpaneel Vt 3.4.4. Juhtelemendid – muu Vt 3.4.5. 3.4.1 Juhtelemendid – iste Iste on varustatud masina ohutussüsteemiga ühen- datud ohutuslülitiga. See tähendab, et kui istmel kedagi ei istu, ei ole teatud ohtlikud toiminguid võimalikud. Vt ka 5.7.2. 3.4.1.1 Istme reguleerimine taha-/ettepoole (1:A1) 1. Viige juhthoob (1:AJ) üles. 2. Seadke iste soovitud asendisse 3. Vabastage juhthoob istme fikseerimiseks. 3.4.1.2 Istmevedrustuse reguleerimine (1:A2)Istmevedrustust saab nupu abil kehakaalu järgi so- bivaks reguleerida. Jäigem vedrustus : pöörake nuppu päripäeva. Pehmem vedrustus: pöörake nuppu vastupäeva. Vedrustuse jäikust näitab nupu juures märgutuli (1:I2). Õige jäikuse korral põleb märgutuli roheli- selt. 3.4.1.3 Seljatoe kaldenurga reguleerimine (1:A3)Seljatoe kallet saab nupu ab il sobivaks reguleeri- da. 3.4.1.4 Käetoe reguleerimine (1:A4)Käetoe kaldenurka saab asjakohase nupu abil sobi- vaks reguleerida. 3.4.1.5 Ventilaator (1:A5)Nupp on mõeldud ventilaato rikiiruse reguleerimi- seks. Õhku puhutakse ventilatsiooniavadest (1:O). 3.4.1.6 Kliimaseade (1:A6) (740DCR)Lülitiga saab aktiveerida kliimaseadme. Akendelt jää sulatamiseks ja udu eemaldamiseks toimige järgmiselt. Käivitage kliimaseade, keerake ventilaator maksi- mumkiiruse ja termostaat maksimumsoojuse peale ning suunake ventilatsiooniavade õhuvoog akende poole. 3.4.1.7 Termostaat (1:A7)Selle nupu abil saab määr ata ventilaatori puhutava õhu temperatuuri. Jahutam ine on saadaval ainult kliimaseadmega va rustatud masinatel. 3.4.1.8 Hoiukast (1:H)Istmest vasakul on hoiukast. 3.4.2 Juhtelemendid – katus 3.4.2.1 Katuseluuk (1:B1)Katuseluugi avamiseks tõmmake pidet ja lükake üles. 3.4.2.2 Sisevalgustus (1:B2)Sisevalgustus on kinnitatud lakke. Sisevalgustuse sisse- või väljalülitamiseks pööra- ke lampi vasakule või paremale. 3.4.2.3 Klaasipesur (1:B3)Lüliti klaasipesuri aktiveerimiseks. Pesuvedelikku tuleb li sada asjakohasesse anumasse (1:G2). 3.4.2.4 Hoiatusvilkur (1:B4) (740DCR) Järgige vilkuri kasu tamist reguleeri- vaid õigusakte. Lüliti hoiatusvilkuri sisse- ja väljalülitamiseks (1:J). 3.4.2.5 Töövalgustus (1:B5) Järgige töövalgustuse kasutamist regu- leerivaid õigusakte. Lüliti töövalgustuse sisse- ja väljalülita- miseks (1:K). 3.4.2.6 Klaasipuhasti (1:B6)Lüliti klaasipuhasti sisse- ja väljalülitami- seks. 3.4.3 Juhtelemendid – roolikonsool ja pe- daalid 3.4.3.1 Rooliratas (1:C1)Ärge reguleerige roo liratast, kui masin töötab. Rooliratast saab sujuvalt tõsta ja langetada ning sa- muti saab muuta selle nurka . Vt 3.4.3.5 ja 3.4.3.2.
255 EESTIKEELNEET Algupärase kasutusjuhendi tõlge 3.4.3.2 Rooliratta kõrguse reguleerimine (1:C2) Ärge reguleerige rooliratast, kui masin töötab. Rooliratta kõrgus on reguleeritav astmeteta. Lõdvendage nuppu roolisamba l ja tõstke või lan- getage rooliratas soovi tud asendisse. Pingutage nuppu. 3.4.3.3 Esituled ja pasun (1:C3) (740DCR)Hooval on järgmised funktsioonid: Pasun Suunatuled (1:N) Parktuled Esituled (1:M) Soovitud funktsiooni aktiveerimiseks juhinduge hooval olevatest sümbolitest. 3.4.3.4 Rooliratta nurga reguleerimine (1:C4)Ärge reguleerige rooliratast, kui masin töötab. Rooliratta nurk on reguleeritav astmeteta. Vabastage roolisamba küljel fiksaator ja reguleeri- ge rool soovitud asendisse. Pingutage fiksaatorit. 3.4.3.5 Sõidu-/sõidupiduripedaal (1:C5) Kiire aeglustamise vajaduse korral las- ke pedaal järsult lahti. NB! Sellisel ju- hul mõjub juhile tugev inertsjõud. Mitte kunagi ärge vajutage sõidupedaali, kui seisupidur on sees. Sellisel juhul rakendub seisupidurile ebatavaliselt suur k oormus, mis lühen- dab selle kasutusiga. Pedaali asend määrab mootori ja veorataste vahe- lise ülekandesuhte (st masina kiiruse). Sõidupidur rakendub pedaali vabastamis el või neutraalasendi poole lükkamisel. 1. Pedaali ettepoole vajutami- ne – masin hakkab edasisuunas liikuma. 2. Pedaal vabastatud – masin seisab paigal. 3. Pedaali tahapoole vajutami- ne – masin tagurdab. 4. Pedaali neutraalas endi poole vajutamine – masin pidurdab. Tõkesti abil saab maksimumkiirust vähendada op- timaalsele töökiirusele. Kui ohuolukorras vajutate pedaali ta- hapoole, kuid masin ei pidurdu ootus- päraselt, kasutage avariipidurina vasakpoolset pedaali (1:C6). NB! Selli- sel juhul rakendub seisupidurile ebata- valiselt suur koormus, mis lühendab selle kasutusiga. 3.4.3.6 Seisu-/avariipidur (1:C6)Mitte kunagi ärge vajutage pedaali sõi- du ajal, välja arvatud ohuolukorras. Pedaali vajutamine sõ idu ajal lühendab seisupiduri kasutusiga ja vähendab sel- le toimet. Pedaalil on järgmised funkt- sioonid: •masina seismisel – seisupidur, • töötamise ajal – avariipidur. Kui pedaal on täielikult alla vajutatud, süttib mär- gutuli (1:I4). 3.4.3.7 Ohutuled (1:C7)Lüliti on mõeldud ohutulede sisselülitami- seks. Kõik suunatuled ja märgutuli (1:I4) vilguvad samaaegselt. 3.4.3.8 Tõkesti, seisupidur (1:C8) Mitte kunagi ärge vajutage sõidupedaali (1:C5), kui seisupidur on sees. Sellisel juhul rakendub seisupidu- rile ebatavaliselt su ur koormus, mis lü- hendab selle kasutusiga. Tõkesti fikseerib pedaali (1:C6) allavaju- tatud asendisse. Funktsiooni kasutatakse masina liikumise tõkestamiseks kallaku- tel, transportimisel jne, kui mootor ei töö- ta. Tõkestamine 1. Vajutage pedaal (1:C6) täielikult alla. Märgutuli (1:I4) süttib. 2. Vajutage tõkestit. 3. Vabastage pedaal. Vabastamine 1. Vajutage pedaal (1:C6) täielikult alla. 2. Vabastage pedaal. 3.4.4 Juhtelemendid – juhtpaneel 3.4.4.1 Drosselihoob (1:E1).Juhib mootori pöörlemissagedust. Eesmine asend – täisgaas (masinaga töötamisel peaks mootor töötama alati täisgaasil). Tagumine asend – tühikäik. 3.4.4.2 Süütelukk (1:E2)Süütelukku kasutatakse m ootori käivitamiseks ja seiskamiseks. Süütelukul on neli järgmist asendit.
256 EESTIKEELNEET Algupärase kasutusjuhendi tõlge Eelsoojendusasend. Silindreid soojenda- takse käivitamisele kaasa aitamiseks. Hoidke selles asendis enne mootori käivi- tamist madalate välistemperatuuride kor- ral. Max 5 sekundit. Seisuasend. Mootor on seisatud. Võtme saab eemalda. Tööasend. Mootori käivitamisel jäetakse asend vahele, kuid kasutatakse siis, kui mootor töötab. Käivitusasend. Kui keerate võtme vedru- koormusega käivitusasendisse, aktiveeri- takse starter. Kui mootor on käivitatud, laske sellel tööasendisse naasta. 3.4.4.3 Seadmetõstur (1:Ls)See juhthoob juhib nii hüdraulilist seadmetõsturit masina ees (1:L) kui ka ka biini alla paigaldatavate seadmete tõstesilindrit. Need on ühendatud jada- misi. Juhthoob (1:Ls) töötab ainult siis, kui mootor on käivitatud. Samas saab selle viia ujuvasendisse ka väljalülita- tud mootoriga. Mitte kunagi ärge lahkuge masinast, kui lisaseade on tran spordiasendis. Ek- sisteerib raskete muljumisvigastuste oht, kui lisaseade hoova tahtmatul liigu- tamisel kiiresti alla vajub. Hooval on neli järgmist asendit. Ujuvasend. Viige hoob eesmisesse asen- disse, kus hoob lukustub. Lisaseade lan- getatakse ujuvasendisse. Ujuvasendis toetub lisaseade alati ühesu- guse survega vastu maapinda, järgides maapinna kontuure. Töötamisel kasutage alati ujuvasendit. Langetamine. Lisaseade langetatakse sõltumata selle kaalust. Langetusjõu määrab lisaseadme kaal ja hüdrosüstee- mi langetamistoimingul rakendatav jõud. Lukustamine transpordiasendisse. Pä- rast tõstmist ja langetamist on hoob naas- nud neutraalasendisse. Lisaseade on lukustatud transpordiasendisse. Tõstmine. Viige hoob tagumisse asen- disse, kuni lisaseade tõuseb kõrgeimasse asendisse (transpordias end). Seejärel va- bastage hoob ja lisaseade lukustub trans- pordiasendisse. 3.4.4.4 Hüdrojuhtelement (1:Aux1s)Seda juhtelementi kasutatakse teatud funktsiooni- de juhtimiseks olenevalt paigaldatud lisaseadmest. See juhtelement töötab ai nult siis, kui mootor on käivitatud ning lisaseadm e asjakohase funktsiooni juurde kuuluvad hüdr ovoolikud on ühendatud hüdroväljundiga (1:Aux1). 3.4.4.5 Hüdrojuhtelement (1:Aux2s)Seda juhtelementi kasutatakse teatud funktsiooni- de juhtimiseks olenevalt paigaldatud lisaseadmest. See juhtelement töötab ai nult siis, kui mootor on käivitatud ning lisaseadm e asjakohase funktsiooni juurde kuuluvad hüdr ovoolikud on ühendatud järgmisel viisil. • Lisaseade ees, ühendatud hüdroväljundi (1:Aux2f) kaudu. • Lisaseade taga, ühendatud hüdroväljundi (1:Aux2r) kaudu. Vt ka 3.4.4.9. Hüdroväljundid tagaosas on paralleelühendusega. 3.4.4.6 Lüliti (1:Ss)Lüliti abil saab sujuvalt määrata elektroo- nilise lõikekõrguse reguleerimise funkt- siooniga lõikeaparaadi lõikekõrguse. Lüliti juhib kontakti (1:S), vahetades po- laarsust. 3.4.4.7 Lüliti (1:PTOs)Lüliti ette paigaldatava lisaseadme töö käivitami- seks ja seiskamiseks. Lülitil on kaks järgmist asen- dit. 1. Lüliti eesmise osa vajutamine – käitus- võll rakendatakse. Sümbol süttib. 2. Lüliti tagumise osa vajutamine – käitus- võll lahutatakse. Hüdrosüsteemi rõhu tarbetu suurendamise väl- timiseks sättige enne hüdrokäitusvõlli rakenda- mist drosselihoob veerandi peale. Lüliti aktiveerib klapi, mis kannab hüdropumba jõu üle ette paigalda tavasse lisaseadmesse. Seejärel juhitakse jõud eesmise hüdroväljundi (1:PTO) kaudu hüdrauliliselt tööriista. 3.4.4.8 Lüliti (1:Ys)Lülitil on kolm asendit ja seda saab kasu- tada näiteks liivapuisturiga. Lüliti juhib kontakti (1:Y). 3.4.4.9 Lüliti (1:Aux2fr)Lülitil on kaks asendit, mis määravad, milline hüdroväljund juhtelemendi (1:Aux2s) abil aktiveeritakse: ette paigal- datava lisaseadme hüdroväljund (1:Aux2f) või taha paigaldatava lisaseadme hüdroväljund (1:Aux2r). Vt ka 3.4.4.5. 12 V
257 EESTIKEELNEET Algupärase kasutusjuhendi tõlge 3.4.5 Juhtelemendid – muu 3.4.5.1 Lukustustihvtid, ees (1:D1)Masinal on ees ja taga pesad eri lisaseadmete tar- vis. Lisaseade kinnitatakse pärast paigaldamist paigale kahe lukustustihvti abil. Lisaseadme kinnitamiseks tõsturi külge toimige järgmiselt.1. Sisestage lukustustihvt täielikult väljastpoolt. 2. Asetage jalg lukustustihvtile ja pöörake taha- poole, kuni see lukustub. Ärge pöörake lukust ustihvti tahapoole käega. Muljumisvigastuste oht. Vabastamiseks toimige järgmiselt. 1. Pöörake lukustustihvti ettepoole, kuni see vaba- neb. 2. Tõmmake lukustustihvt välja. 3.4.5.2 Lukustustihvtid, taga (1:F1)Masinal on ees ja taga pesad eri lisaseadmete tar- vis. Lisaseade kinnitata kse pärast paigaldamist paigale kahe lukustustihvti abil. Tagaosa lukustus- tihvtid lukustuvad soontesse pärast paigaldamist. 3.4.5.3 Peatoitelüliti (1:F2)Enne elektrisüsteemiga seotud tööde tegemist tuleb toiteahel peatoitelüliti abil katkestada. 3.4.5.4 Uksehoidik (1:G1)Uksehoidik on mõeldud ukse osaliselt avatud asendis hoidmiseks, et suurendada ventilatsiooni. Kui uksehoidik ei taba sulgemisel ukse fiksaatorit, saab kabiin kahjustada. Veenduge, et uksehoidik fikseerib ukse korralikult, kui hoidikut kasutate. 3.4.5.5 MootorikattedMasinaga tohib töötada vaid suletud ja kinnitatud mootorik atetega. Põletuste ja muljumisvigastuste oht. Mootoriosadele j uurdepääsemiseks on neli eemaldatavat katet. Katete avamiseks toimige järgmiselt. Katted paremal ja vasakul küljel (1:Q) Eemaldamine 1. Eemaldage eesmised ja tagumised kummirih- mad (1:P). 2. Tõmmake katet ülespoole, klappige alla ja tõm- make ära. Paigaldamine 1. Laske kate üle ratta sisekülje. 2. Sisestage katte ülaosa masina V-soonde ja si- sestage all kontrolltihvt. 3. Kinnitage eesmised ja tagumised kummirih- mad. Eesmine kate (1:R) Eemaldamine 1. Eemaldage kaks eesmist kummirihma. 2. Avage lukustusnupud (4:B). 3. Liigutage katet ette ja üles. Paigaldamine 1. Joondage kate. 2. Sisestage lukustusnupu kõrvad ülal avadesse ja sulgege lukustusnupud. 3. Kinnitage kaks kummirihma. 3.4.5.6 Treileri elektripistikupesa (1:V)Treileri jaoks mõeldud 7-viiguline pistikupesa. 3.4.5.7 Kütusepaagi kork (3:A)Kütusepaagi kork diislikütuse lisamiseks asub ka- biini tagaosas. 3.4.5.8 Lahutushoob (5:F)Hoob astmeteta ülekande lahutamiseks. Võimal- dab masina liigutamist. Lahutushoob ei tohi mitte kunagi olla väljas- ja seespoolse asendi vahel. See kuumutab ülekande üle ja kahjustab seda. Masinat ei tohi mitt e kunagi pukseeri- da, seda võib vajaduse korral treilerile ja treilerilt teisaldada. Pukseerimine kahjustab ülekannet Hooval on kaks järgmist asendit. Hoob seespool – hüdropump on tavapäraseks kasutamiseks raken- datud. Hoob väljaspool – hüdroõli juhitakse hüdropumbast mööda, nii et see võib voolata süsteemis, ilma et hüdropump seda tõkestaks. Masinat saab liigutada. Samas on vool piiratud ning masina liigutamiseks on vaja raken- dada suhteliselt palju jõudu. 3.5 INDIKAATORID 3.5.1 Kütusenäidik (1:I1) Kütusenäidik näitab kütusetaset kütusepaagis. 3.5.2 Istmevedrustuse märgutuli (1:I2) Näitab istmevedrustuse jäikust. Vt 3.4.1.2. 3.5.3 Suuna-/ohutulede märgutuli (1:I3) Märgutuli vilgub samaae gselt suuna-/ohutuledega. 0 1
258 EESTIKEELNEET Algupärase kasutusjuhendi tõlge 3.5.4 Piduri märgutuli (1:I4) Mitte kunagi ärge töötage masinaga, kui piduri märgutuli põleb. See mõjub negatiivselt seisu/- avariipidurile. Piduri märgutuli hoiatab rakendatud sei- supidurist (1:C7). Vt 3.4.3.6. 3.5.5 Aku laadimise märgutuli (1:I5) Mitte kunagi ärge laske mootoril töötada, kui laadimise märgutuli põleb. See tühjendab aku. Aku laadimise märgutuli annab problee- mist märku, kui süüde on tööasendis. Aku laadimise märgutuli hoiatab sellest, et mootori generaator ei lae enam akut. Kui mootor ei tööta, peaks märgutul i põlema, kuna generaator ei lae akut. Töötava mootori korral ei tohiks märgutuli põleda. Kui märgutuli masinaga töötamise ajal süttib, tüh- jeneb aku ja mootorit ei sa a pärast enam käivitada. Viige masin volitatud remonditöökotta parandus- se. 3.5.6 Hüdroõlitemperatuuri märgutuli (1:I6) Kui temperatuuri märgutuli põleb, ei tohi mootorit mitte mingil juhul käita- da. Raske mootorikahjustuse oht. Hüdroõlitemperatuuri märgutuli annab probleemist märku, kui süüde on tööasen- dis. Hüdroõlitemperatuuri mä rgutuli hoiatab hüdroõli- temperatuuri tõusmisest ohtliku tasemeni. Töötava mootori korral ei tohiks märgutuli põleda. Kui märgutuli masinaga töötamise ajal süttib, toi- mige järgmiselt. • Viige drosselihoob tühikäiguasendisse. Ärge mootorit seisake. • Puhastage õlijahuti väljastpoolt lehtedest, ro- hust või mis tahes muust kõrvalisest materjalist. Vt 5.12. • Jätke mootor tühikäigul tööle, kuni temperatuur langeb ja märgutuli kust ub. Pärast seda võib masinat tavapärasel vi isil edasi kasutada. • Kui temperatuur 5 minuti jooksul ei lange, sei- sake masin ja viige see volitatud remonditöö- kotta parandusse. 3.5.7 Mootoritemperatuuri märgutuli (1:I7) Kui mootoritemperatuur tõuseb liiga kõrgele, an- navad sellest märku nii mä rgutuli kui ka sumisti. Kui temperatuuri märgutuli põleb või kõlab sumisti signaal, ei tohi mitte min- gil juhul lasta moot oril töötada võimsa- malt kui tühikäigupööretel. Raske mootorikahjustuse oht. Mootoritemperatuuri märgutuli ja sumisti annavad probleemist mä rku, kui süüde on tööasendis. Mootoritemperatuuri märgutuli ja sumisti hoiata- vad mootoritemperatuuri tõusmisest ohtliku tase- meni. Töötava mootori korral ei tohiks märgutuli põleda ega sumisti signaal kõlada. Kui masinaga töötami- se ajal märgutuli süttib ja kõlab sumisti signaal, toimige järgmiselt. • Viige drosselihoob tühikäiguasendisse. Ärge mootorit seisake. • Puhastage radiaator väljastpoolt lehtedest, ro- hust või mis tahes muust kõr valisest materjalist. Vt 5.12. • Jätke mootor tühikäigul tööle, kuni temperatuur langeb ning märgutuli kustub ja sumisti vaikib. Pärast seda võib masinat tavapärasel viisil edasi kasutada. • Kui temperatuur 5 minuti jooksul ei lange, sei- sake masin ja viige see volitatud remonditöö- kotta parandusse. Kui mootoritemperatuur on liiga kõrge, kontrolli- ge jahutusvedeliku taset. Vt 5.4. 3.5.8 Õlirõhu märgutuli (1:I8) Kui õlirõhu märgutuli põleb, ei tohi mootorit mitte mingil juhul käitada. Raske mootorikahjustuse oht.Õlirõhu märgutuli annab probleemist märku, kui süüde on tööasendis. Õlirõhu märgutuli hoiatab mootoriõli rõhu lange- misest ohtliku tasemeni. Kui mootor ei tööta, peaks märgutuli põlema, kuna õli ei ole rõhu all. Töötava mootori korral ei tohiks märgutuli põleda. Kui märgutuli masinaga töötamise ajal süttib, sei- sake viivitamatult masin ja viige see volitatud re- monditöökotta parandusse. 3.5.9 Töötunniarvesti (1:I9) Näitab töötundide arvu. Töötab ainult siis, kui mootor on käivitatud. 3.5.10 Õhufiltri märgutuli (5:I10) Märgutuli hoiatab ummistunud õhufiltrist. Kui märgutuli põleb punaselt, tuleb õhufilter asendada. Pärast asendamist vajuta ge märgutule lähtestami- seks selle nuppu. 3.5.11 Hüdroõlitaseme indikaator (7:I11) Õlitase peaks olema läbi klaasi nähtav, kui masin seisab tasasel pinnal. Kui õlitase on liiga kõrge, võib õli väljalaskekla- pist välja voolata. Kui õlitase on liiga madal, võib õli üle kuumeneda ja hüdrosüsteemi kahjustada.
259 EESTIKEELNEET Algupärase kasutusjuhendi tõlge 4 KASUTUSVALDKONNAD Masinat tohib kasutada ainult originaallisaseadme- tega. Masina jaoks on saadaval lisakomplektid, mis on vajalikud üldkasutatavatel teedel sõitmiseks. Komplektid on koostatud kooskõlas kohalike suu- nistega. Ostuteabe saamiseks ja ostmiseks võtke ühendust volitatud müügiesindajaga. 5 MASINA KÄIVITAMINE JA SELLEGA TÖÖTAMINE Masinaga tohib töötada vaid suletud ja kinnitatud mootorik atetega. Põletuste ja muljumisvigastuste oht. Kui mootor töötab, veenduge, et mitte kedagi ei ole masina pöördepunkti lähe- dal. Eksisteerib ra skete muljumisvigas- tuste oht, kui mõ ni kehaosa peaks masina taga- ja eesosa vahele jääma. Olenevalt kasutatavast lisaseadmest võib osutuda vajalikuks paigaldada masinale vastukaalud. Rattateljele ra- kenduv surve ei tohi ületada 900 kg või 70% masina kogumassist. 5.1 TOIMINGUD ENNE KÄIVITAMISTEnne masina käivitamist tehke järgmist. • Kontrollige kütuse taset ja vajaduse korral täit- ke paak. • Kontrollige mootoriõli taset. • Kontrollige jahutusvedeliku taset. • Kontrollige, ega õhufiltri märgutuli pole sütti- nud. • Kontrollige, kas veeseparaatori ja õlifiltri kraa- nid on lahti. • Kontrollige, ega veeseparaator ei sisalda vett. Vajaduse korral tühjendage. • Kontrollige õlitaset hüdroõli paagis. Vt 3.5.11. • Kontrollige ohutust. • Kui sõidate lõikeaparaadiga, veenduge, et masi- na taha on paigaldatud vähemalt 60 kg vastu- kaal või lisaseade. • Kontrollige, kas lahutushoob on seespoolses asendis. Vt 3.4.5.8. Neid toiminguid on kirjeldatud allpool. 5.2 TANKIMINE Diislikütus on väga kergesti süttiv. Hoidke kütust alati selleks otstarbeks mõeldud anumates. Valage või lisage kütust ainult väljas ja mitte kunagi ärge su itsetage samal ajal. Enne mootori käivitamist täitke paak kütusega. Mitte kunagi ärge eemaldage kütuse- korki ega valage kü tust juurde, kui mootor töötab või on veel soe. Mootorit ei tohi käitada rapsiseemne baasil toodetud diis likütusega (RME). Lisateabe saamiseks võtke ühendust mootori tootjaga. Kui täidate kütust lisades kütusega ka täitetoru, põhjustab see lekke ja tuleo- hu. Kasutage ainult sellist diislikütust, mis vastab jao- tises 2.1 märgitud spetsifikatsioonile. 1. Avage kütusekork (3:A). 2. Lisage diislikütust kuni täitetoru allosani. Kui lisate kütust nii palju, et ka täitetoru saab täide- tud, lekib kütus välja, sest see paisub soojene- des. 3. Sulgege kütusekork. 5.3 TASEME KONTROLLIMINE, MOOTORIÕLI Kontrollige õlitaset enne igat masina kasutami- se korda. Masin peaks seisma tasasel pinnal. Kontrollige järgmisel viisil. 1. Pühkige mõõtevarrast (5:K) ümbritsev ala puh- taks ja tõmmake varras üles. 2. Pühkige mõõtevarras puhtaks. 3. Libistage mõõtevarras täilikult alla ja seejärel tõmmake uuesti üles. 4. Vaadake õlitaset. Õlitase peaks jääma mõõte- varda asjakohaste märkide (5:K1) vahele. Vajaduse korral eemaldage õlikork (5:G) ja lisage õli kuni märgini. Kasutage API CF-i või kõrgema klassi õli ( kuid mitte CG , soovitatav on CI-4) kooskõlas järgmise temperatuuridiagrammiga. Mitte kunagi ärge kasutage õlilisandeid.
260 EESTIKEELNEET Algupärase kasutusjuhendi tõlge Õlitase ei tohiks mitte kunagi olla alumisest mär- gist madalamal. See võib põhjustada mootori üle- kuumenemist. Kui õlitase on ülemisest märgist kõrgemal, laske osa õli vä lja kuni õige taseme saa- vutamiseni. Vt 6.7. Kui olete lõpetanud õlitaseme reguleerimise, kee- rake kork peale. 5.4 TASEME KONTROLLIMINE, JA- HUTUSVEDELIK Kui jahutusvedelikku ei ole, ei tööta temperatuuri märgutuli. See võib põh- justada mootori tõrke. Kontrollige jahutusvedeliku taset enne igat ma- sina kasutamise korda. Kontrollige järgmisel viisil. 1. Mootor peab kontrollimise ajal olema külm. 2. Eemaldage mootori eesm ine kate. Vt 3.4.5.2. 3. Keerake radiaatorikork (8:Q) lahti ning kontrol- lige, kas jahutusvedeliku tase ulatub täiteavani. 4. Keerake radiaatorikork tagasi. 5. Kontrollige, kas jahutusvedeliku tase paisupaa- gis ulatub alumise märgini (5:D1). Vajaduse korral lisage ja hutusvedelikku. Vt all- pool. 5.4.1 Jahutusvede liku lisamine Järgige jahutusvedeliku lisamisel järgmist. • Kasutage alati jahutusaine ja vee segu. Mitte kunagi ärge kasutage ainult vett. • Segage vesi ja jahutusaine ainega varustaja ju- histe järgi. • Mitte kunagi ärge segage kokku eri jahutusai- neid. • Kasutage pehmet (kaltsiumivaba), destilleeri- tud või demineraliseeritud vett. Mootor peab vedeliku li samise ajal olema külm. Kui avate radiaatorikorgi siis, kui moo- tor on kuum, võib ra diaatorist pursata välja kuum vesi ja põhjustada raskeid põletusvigastusi. Lisamiseks toimige järgmiselt. 1. Eemaldage mootori eesmine kate. 2. Kontrollige, kas jahutussüsteemi kõik ühendu- sed on tihedalt kinni. . Kontrollige, kas jahutussüsteemi kõik kraanid on kinni ja tihendatud. 4. Kontrollige, kas jahutussüsteemi kõik voolikud on terved ja tihedalt kinni. 5. Keerake radiaatorikork (8:Q) lahti. 6. Täitke radiaator aegl aselt jahutusvedelikuga. Jahutusvedeliku lisamisel ei tohi tekkida õhu- mulle. Täitke radiaator kuni täiteavani. 7. Keerake radiaatorikork tagasi. 8. Avage paisupaagi kork (5:D) ja lisage segu kuni alumise märgini, mis tähistab segu taset külma mootori korral. 9. Sulgege paisupaagi kork. 10.Käitage mootorit tööt emperatuuri saavutamise- ni ja kontrollige jahutusvedeliku taset paisupaa- gis. Jahutusvedeliku tase peaks nüüd ulatuma ülemise märgini (5:D2), mis tähistab taset kuu- ma mootori korral. 11.Kui jahutusvedeliku tase ei ulatu ülemise mär- gini, laske mootoril jahtuda ja lisage paisupaaki veel jahutusvedelikku. 5.5 ÕHUFILTRI MÄRGUTULIKontrollige, ega õhufiltri märgutuli (5:I10) pole süttinud. Kontrollige, vt 3.5.10. Filtri asendamise juhised leiate jaotisest 6.13. 5.6 VEESEPARAATORKontrollige, kas veeseparaatori ujuk on (9:C3) põhjas. Kui pole, tuleb vees eparaator veest tühjen- dada. Vt 6.4. Kontrollige, kas veeseparaatori kraan on lahti. Vt jn 9. 5.7 OHUTUSKONTROLLMasina kontrollimisel veenduge, et kõik ohutus- nõuded on täidetud. Ohutust tuleb kontrollida enne igat ma- sina kasutamise korda. Kui kas või üks järgmistest ohutus- nõuetest ei ole täidetud, ei tohi masinat kasutada! Viige masin remonditöökotta parandusse. 5.7.1 Üldine ohutuskontroll Osad/toimingud Leid/tulemus Kütusevoolikud ja ühendused Ei leki. Toitekaablid Korralikult isoleeritud. Mehaanilisi kahjustusi ei ole. Heitgaasisüsteem Ühenduskohad ei leki. Kõik kruvid on pingutatud. Hüdrovoolikud Ei leki. Ei ole kahjustatud. Sõitke masinaga edasi-tagasi ning vabastage sõidu-/ sõidupiduripedaal. Masin peaks peatuma. Proovisõit Masin ei vibreeri ebaharilikult. Tavatu müra puudub.